Tuul muutis suunda, aitäh!

Keegi ikka kuskil hoiab mind, sest just täna kui ma olin liiga väsinud, et rattaga koju sõita oli tuul selja tagant ja justkui lükkas mind mäest üles.
Eile koolis ei käinud, kuna just siis kui olin lõpetanud hommikusöögi sain sõnumi, et õpetaja on haige ja kõik tunnid jäävad ära. Ruttasin kohe arvutisse, et veenduda kas see tõesti tõele vastab ja just nii see oli. Terve klass sai facebookis kokku ja peale pisikest juubeldamist otsustasid kõik edasi magada. Seda tegin ka mina, vahetasin riided ja magasin 11ni. Päeva veetsin õppides ja lugedes ning 6e paiku hüppasin rattale ja sõitsin linna. Kõigepealt M-Liisi juurde sest oli vaja laenata tema superliimi ja enda jalanõud kokku liimida(vabanda ema, aga ma lihtsalt ei suuda neist jalanõudest loobuda). Ja nii me siis liimisime oma jalanõusi :D

Peale seda läksin 5 tuba edasi Heleni juurde ja siis koos teistega RUC-i(roskilde university) , kus toimus nö sügisfestival. Inimesi oli metsikult palju, erinevad telgid ja teemad. Ka jõulud olid esindatud ja lund sadas. Põhilise aja oma õhtust veetsin canteenis, kus oli Tokio teema ja kõige rohkem inimesi. Ühel hetkel aga avastasin, et olen ennast teistest vägagi eemale tantsinud ja täiesti üksi. No mis seals ikka, võtsin mingite taanlastega ühte kampa ja tantsisin nendega. Mingi hetk tundus, et kell on vist päris palju ja peaks hakkama Silo poole sõitma...aga kus on kodu?...Just täpselt, mul polnud õrna aimu ka kuhu ma enne sõitnud olin ja kuidas ma tagasi saan, rääkimata sellest, et ma ei teadnud kuhu ma oma ratta olen pannud. Kuid tundes taanlasi siis muretsemiseks polnud põhjust, sest keegi ikka aitab. Olin just väravatest välja astumas, kui kuulsin enda nime ja selga tagant tuli Airi(Heleni toanaaber). Olin äärmiselt õnnelik teda nähes ja väntasime koos koju.
Kell 9 tegin juba luugid lahti ja avastasin enda telefonist sõnumi Kadilt, kes uuris kus ma olen, sest pidin ööseks nende juurde minema, sain isegi varuvõtme. Panin siis kossid jalga ja kõndisin korrus allapoole. Hommik oli väga mõnus-pannkoogid maasikamoosiga ja soe tee:)
Kuid järgmisel hetkel meenus, et koju peaks vist ka sõitma, õue vaadates nägin ainult tuult ja vihma.
Aga nagu mainitud, keegi siiski hoiab mind, sest tuul oli täna tagant ja vihma ei kallanud ka väga hullusti. Varsti peabki õppima hakkama vaikselt ja täna õhtul võtan vist rahulikult, ei ole üldse tahtmist jälle linna sõita. Nii muuseas näitan teile mis sorti pidu eile oli..sellised näevad välja minu jalanõud..ma tõesti ei tea, mis nendega juhtus :D

Ilusat nädalavahetust teile!

Teie ingobert