Kõik tuleb omal ajal

Nagu emme ikka ütleb, et kui sellel samal hetkel ei juhtu seda, mida sa lootsid, siis järelikult pole õige aeg ja kõik tuleb ikka omal ajal. Mäletan nii hästi, kuidas 1.semestril ja veel ka jaanuari kuus omadega nii hädas olin, kuna tööd polnud ja tänu sellele aega liiga palju oli. Kui minul aega liiga palju on, siis hakkan mõtlema ja mõtlen üle. Selline sissejuhatus on puhtalt sellepärast siia kirjutatud, et ennast välja vabandada, kuna minu viimane postitus Blogspoti andmetel oli 30.jaanuar. See jääb peaaegu et eelmisesse sajandisse.

Olen selle ajaga endale leidnud teise töö veel, mis kujutab endast koristamist Gimles, kus töötan ka vabatahtlikuna baaris. Töötama pean ainult nädalavahetusti, nii et ideaalne. Mitte nii väga ideaalne on tööaeg - 6 hommikul...nädalavahetus... tudeng...mitte hea...Aga noh vähemalt sain mis tahtsin - PALJU TÖÖD!!!!! Nädalavahetused näevad välja sellised :
a) Kui ma olen õhtul Gimles tööl, siis vahetus lõppeb kas 12.00 või kell 3 öösel. Suure tõenäosusega ma ei lähe magama vaid jään Gimlesse ja hommikul otse tööle, kui peale tööd koju lähen siis magan kas kella 3ni (juhul kui õhtul Gimles töötama pean ) või kella 7ni (kui vaja KINDLASTI jälle välja minna)
b) Kui ma ei ole õhtul Gimles tööl, siis töllerdan ikkagi Gimles kuid jõuan siiski enne hommikut 2-3 tundi magada ja peale tööd koju magama.
Üldiselt olen väga õnnelik selle töö üle, sest ajaliselt pean väga vähe tööd tegema ja Taanis tööd omada on ikka veel privileeg nagu kõrval olevatest inimestest näha on.

Veebruari 3ndal nädalal käisid külas TarmoKirke ! ja oi kui kaua ma neid ootasin. Kuigi nad olid väga vähe siin (teisip - reede) saime käia läbi kõik kohad mis mulle tähtsad on ja mida Taanis oleku ajal nägema peab. Teisipäeva õhtul kella 7 paiku saabusid mu kallid silo ette koos kõikide minu ja teiste kodinatega. Esimene peatus oli meie toas, kuhu sai viidud minu ja Maire kastid. Peale pisikest jutuajamist liikusime edasi KadiLiisu tuppa, mis TarmoKirke koduks need paar päeva olid. Sain Kadi ja Liisuga kokkuleppele, et nad võõrustavad mu noori ja vastutasuks teen neile kõik need päevad süüa, mõeldud, tehtud . Õhtu möödus rahulikult kõtse täis süües ja kooki maiustades.

Kolmapäeval viisin noored Roskilde peale, näitasin ära, kus ma alguses elasin ja MIS teed ma sõitma pidin iga päev, isegi Tarmo Roose jagas lahkeid sõnu mulle neid mägesid ja vahemaad nähes. Vaatasime üle ka sadama, katedraali, peatänava, muidugi H&M'i (Kirke lempar) ja õhtul ootas Gimle oma GimleBurksiga( nagu lubatud, sellega maadlesime kõik...see ei ole väga väike vahepala). Neljapäeval võtsime ette reisi Kopenhaagenisse, kus esimesena külastasime Christiaaniat (kanepiparadiisi). See oli üks koht, kuhu tahtsin Tarmo kindlasti viia, sest see lihtsalt on omaette vaatamisväärsus. Peale seda muidugi peatänav(shoppamisparadiis) , kuhu pidi Kirke viima. Peale pikka vantsimist linnas läksime sööma, Türgibuffet’ koos oma kalmaarirõngaste, erinevate lihade ja hiiglasliku salativalikuga. Õhtu lõpuks veeretasime ennast uuesti Gimlesse, kus toimus karaokeõhtu. Kahjuks ei olnud väga palju inimesi, kuid lõbus oli sellegipoolest. Hommikul kui kell sai 7 olin mina valmis pudrupoti ja võikudega, et kallid ära saata. Nagu ikka ei suutnud ka seekord oma pisaraid tagasi hoida, nii et tegime kiire hüvastijätu ja üksi ma olingi. Õnneks jäi neist maha palju Tuplat ja šokolaadi, mis mind küll praegu väga ei aita sest…..

Avastasid lauajalgpalli ja tahtsid koju kaasa võtta !

Kohustuslik Turistikas :)

….mul on PAAST. Jah just nii, see aasta mõtlesin , et võtan selle „katsumuse“ ette ja loobun paljust, et teistele rohkem jääks, nagu kirjutas õpetaja Urmas. Usun, et nii mõnelegi teisele, ei oleks see suurem asi katsumus vaid lihtsalt jälgimine mida süüa ja mida mitte. Minu jaoks see päris nii lihtne pole. Metsik lihasöödik pole kunagi olnud, aga kana on küll maiuspala ja kuna ma võtsin paastu ette ikka 100%, siis tähendab see minu jaoks ka loobumist munast ja piimatoodetest. Ja no muidugi õlust – käies õhtuti väljas ja vaadates kuidas kõik su nina all igasugu kooke ja šokolaadi söövad ning külma õlut joovad, võib kohati päris valus olla. Jäänud on veel vähem kui kolm nädalat. Seega alates 8ndast aprillist saan rünnata enda keldrit kus on emme saadetud tupla ja šokolaad ning Mari saadetud Belvita ja Barnie – tasub ootamist küll.

Minu enda jaoks vast kõige suurem uudis on see, et ostsin ära lennupiletid koju – 26.maiks

Sama lend, mis jõuludelgi, Eesti pinnale saabun 17.35 . Ei jõua kuidagi ära oodata, sest ees ootab ju suvi.

Hakkan nüüd vaikselt otsi kokku tõmbama, seekord ei luba, et järgmine sissekanne nädala pärast on vaid lihtsalt soovin head ilma Eestisse, saadan mitu kalli ja olge tublid ;)

Teie Inks