Töökad eestlased

Veebruar ukse ees, nii et ülevaade Batruska(Tarmo pandud megaandekas hüüdnimi) elust jaanuarikuus Heeringamaalt!

Peale õnnelikku kohalejõudmist Taani, ootas ees õppimineõppimine ja veel kord õppimine. Ma arvan, et ma ei ole kunagi nii palju õppinud..harjutanud B-majas, jah seda küll, kuid istuda päris tõsiselt raamatu taga ja enda silmi hoida seal 8-9 tundi päevas, see oli midagi uut. 17ndal toimus meie üks ja ainuke eksam, mis sisaldas endas kõiki 5e ainet(statistika, majandus,turundus,kommunikatsioon, äriseadused). Eksam oli kõike muud, kui me ette kujutasime, tekkis tunne, et õppimine oli puhtalt meie enda lõbu, sest eksamil neid teadmisi küll kasutada ei saanud. Aga noh, kuna mu intelligentsi tase on lihtsalt NII kõrge, siis sain muidugi läbi ja olen õnnelik, et see on seljataga.

Peale eksamit oli kohe kibekähku vaja endale tööd otsima hakata. Minul käis see eriti kiiresti, juba Eestis olin ühenduses ühe väga toreda perega, kes vajas endale lapsehoidjat. Tegemist on BritishDanish Family'ga . Peres on 3aastane Harri ja 1aastane Mia ning terve pere saab inglise keelest ilusti aru. Minu töö on silma peal hoida pisikesel Harril. Esimesel päeval juba jäi perest väga hea ja soe tunne, eriti Harrist , kes on nii nunnu  ja heasüdamlik pisike poiss, musitab mänguasju, kui need haiget saavad ja õhtuti koos multikat vaadates toetab oma pisikese pea mulle õlale.

Töö on olemas nüüd ka M-L'l ja Mairel, kes töötavad Kopenhaagenis , itaalia restoranide ketis. Üritasin ka mina ennast sinna tööle sokutada, kuna arvasin, et lapsehoidmise kõrvalt jääb piisavalt aega. Esimene proovipäev oli reedel, kuid see jäi ka viimaseks. Laupäeval helistas mulle Delia ning peale telefonikõne otsustasin, et peab restorani sinnapaika jätma, kuna nende kahe graafikud väga hästi ei klapi. Seega pidin otsustama kumb jääb, aga kuna ma restoranist ja selle süsteemist väga vaimustatud polnud ja lapsehoidmisest mingi hinna eest loobuda ei taha, siis otsustasin Harri kasuks:)

Kuuldes, et teil seal on LUMIII maas ja tali käes, tegi tuju täitsa kurvaks, sest see aasta olen lund näinud kokku vast äkki 20 tundi, sinna sisse ei mahu need hetked, kui Empsu lund läbi skype'i mulle näitab. Kuid siis, ühel hommikul kardinat eest ära võttes tabas meid kõiki üllatus, lumi on maas ja täiesti arvestatav kogus ning juba mitu päeva on olnud õues miinuskraadid ja see lumi tõesti püsib ka, nii et saab mingisuguse lumetunde kätte. Kuid siin ei ole see ikka päris see millega harjunud oleme, tänu tuulele oleks õues nagu -50 kraadi ja rattaga on ka väga kentsakas sõita!

Ülehomme hakkab kool ja igaks juhuks tuli haigus kallale millega üritan nüüd käppelt hakkama saada!

Taani talvevõlumaa:

 Olge tublid

Teie ingrid

Häälega Taani!

Nonii nüüd siis esimene sissekanne uuel aastal otse Taanist!

Ja muidugi millest muust rääkida kui ikka sellest, kuidas me Taani jõudsime.

Eelinfoks nii palju, et miks me üldse M-L'ga kruiisi ja häälega Taani tulime - oktoobri alguses sai ära ostetud lennupiletid jõuluks Eestisse ja tagasi. Kuna kool ütles algul, et peame tagasi Taanis oleks 2.jaanuaril siis just selleks päevaks said ka piletid ostetud. Kuid paar päeva peal seda, kui terve kursus oli endale piletid ära ostnud, tuli välja, et tagasi peame olema alles 16.jaanuar. Vaesed üliõpilased nagu me oleme, ostsime muidugi kõige odavamad lennupilteid, mida muidugi enam vahetada ei saanud. Seega oligi kaks võimalust - kas tulla tagasi 2.jaanuaril või üritada leida mingi teine võimalus. Minu ainukene mõte oli, et kui 2.jaanuaril tagasi ei tule, siis tuleme tagasi tasuta.  Kohe esimese asjana tuli mulle pähe kruiis, mille me ka tasuta Gerdi kaudu saime(tänamata ei saa jätta ka Gerdat, kes need meile välja ajas). Esimene probleem kaelast ära, tekkis kohe teine - kuidagi peab ju Rootsist Taani ka saama, rongipilet maksab 60eur, niiet selle mõtte matsime kohe maha. Mis muud kui häälega....

Reis algas sadama Rimis kust sai kokku ostetud terve maailma söök,sest keegi ju ei teadnud kaua meil võtab aega Taani minek. Laevas pikka pidu polnud, otsustasime M-L'ga, et läheme varakult magama, et järgmine päev juba varakult valmis olla. Äratus oli kell 8, peale kiiret pesu ja hommikusööki pakkisime asjad ja seadsime ennast valmis rootsilaua ees lootes sealt leida keegi, kes tahaks meile küüti pakkuda. Seadsime kohad sisse aknalaul, kuhu püstitasime ka oma sildi "To Denmark", et ikka kõigil oleks selge, kuhu suundumas oleme.  No need pilgud mis meid kogu aeg silmitsesid küll suurt küüdilootust ei andnud. KUID SIIS - tuli meie juurde kaks meest kes alguses hakkasid rääkima inglise keeles, küsides, et kuhu me täpselt Taanis minna soovime. Need kaks meest osutusid eesti rekkajuhtideks, kes sõitsid täitsa Taanipoole ja pakkusid väga lahkelt küüti. No seda rõõmu ei oska küll kuidagi seletada, sest me M-L'ga kumbki ei arvanud, et meil võib nii hästi jopata. Kotid selga ja autotekile, kus lõpuks läks täide ka minu suur unistus - SÕITA REKKAGA!!!!! küll ma siis alles uurisin ja puurisin, küsisin ilmselt kõik maailma küsimused ära sellelt härralt nimega Mati. Laevalt maha ja meie reis võis alati. Tegelikult ei sõitnud rekkad mitte üldse ühte ja samasse kohta. Rekka, mille peal mina istusin sõitis 500km Roskildest, kuid poole maani sain täitsa oma rekka endale ning peale söögipausi istusin ümber teise autosse. Ning sealt edasi juba Taani poole. Viimase asjana eraldas meid Taanis veel vaid pisike "järveke" mida ületasime 20min ning ka seal sõitsime jänest. Peitsime end M-L'ga kardinate taha ja olime vagusi terve reisi. Sadamas jätsime oma teise rekkamehega hüvasti ja suundusime rongile ning peale 1,5 tunnist sõitu olimegi õnnelikult kodus !

Minul oli see esimest korda hääletada. Ei ole kunagi väga sellest asjast hästi arvanud, kuid seda kogemust ei unusta ma ilmselt mitte kunagi. Teame nüüd täpselt kus miski rekkas asub, kus nende peatumispaigad on, kui pikad nende reisid ja puhkused on. Saime ka teada kuhu ei tohi ööseks peatuma jääda, kuidas täpselt rekkaid tühjaks varastatakse ja kõike muud, mis oli meie jaoks loomulikult jube huvitav. Saime veel ka nende telefoninumbrid, et kui teine kord koju vaja tulla. Nemad olid ka  väga õnnelikud ja ütlesid, et tore kui keegi kõrval istub, kohe lõbusam sõita!

Ütleks veel kõigile suuursuuur aitäh kõikide nende lahedate koosviibimiste eest, mis Eestis aset leidsid, superpuhkus oli!!!

Ja lõppu väike huumorinurk, meie reis läbi kaamera ;)

http://www.youtube.com/watch?v=dPBEfin4Th4&feature=share

Teie inks