Päeva alustasin jällegist kella 6st juba. Kuid täna oli eriline päev, vihma kallas nagu oavarrest. Olin äärmiselt õnnelik, sest mul pole ju normaalset jopet kaasas. Teine probleem oli see, et kõik asjad saavad korvis ju märjaks. Kuid õnneks olen ma väga palju Leiutaja Lotet vaadanud ja monteerisin korvile ümber enda seljakoti vihmakeebi! Tõmbasin siis kummarid jalga ja jopeluku ninani kinni ja alustasin oma reisu linna. Pean ausalt tunnistama, et ei olnud tore, ikka kohe üldse mitte. Kuna tegemist on tuulejopega, siis oli peale jope läbimärg ka mu pusa ja pluus selle all, ka teksad tilkusid. Olukord tundus mulle nii hale, et jäi üle ainult naerda.
Koolipäev oli õnneks lühike, 8.20-11.40. Esimesed kaks tundi olid jälle introduction millessegi ja viimased kaks viis läbi IT osakonna juhataja, kes näitas kuidas kooli süsteemidega toime tulla. Kuna ta jutt peale poolt tundi väga igavaks muutus avastas terve klass ennast järsku facebookis!
Tunnid läbi, läksime Mari-Liisiga jällegi linna. Viskasin oma märja pusa selga, sest kehasoojus ju kuivatab kõige paremini.
Linnas oli esimene käik arsti juurde, kelle käest sain teada laboritulemused ja uued rohud, kuna antibiootikumid ei teinud oma tööd lõplikult. Ja SIIIS sain apteegis äärmiselt meeldiva üllatuse osaliseks, need rohud maksid ainult 1000eek, pshhhh, ma ju tulen tallinnast ja maksan!
Minu eesmärk oli veel endale vihmajope leida, sest no enam ma niivisi kooli ei kavatse jõuda ning M-L otsis endale kummikuid. Väga huvitav on see, et siin käivad kõik ringi kummikute ja kõikvõimalike erinevate vihmajopedega, aga üheski poes neid saada pole. Lõpuks naeratas õnn mulle ja ma sain endale vihmakeebi, millega tundub olevat ka väga mugav rattaga sõita.
Peale linna oli kojuminek ja nagu ikka Skypetime! Homme on vaba päev mille kavatsen sisustada reisiga linna, kust on vaja endale kooliasju soetada.
Siia leiter älligeitors!!!
Teie saaremaa
No comments:
Post a Comment