Ingrid Rose

Alates Taani tulekust on mul olnud mingi veider allergia käe peal. Kuid nüüd viimastel päevadel on asi ikka väga hulluks läinud. Täna öösel magasin kokku heal juhul tund. Seega oli hommikul esimene reis linna apteeki. Käsi on nii valus, et pidin minema bussiga, sest rattaga sõita ei kannatanud. Apteeki sisse astudes avastasin kohe ühe väga vinge asja, nimelt toovad neile seal apteegis rohud kätte robotid. Apteeker trükib rohu sisse ja siis taga laos teeb robot kiiresti töö ära ja saadab selle saali. Rohi tuleb väikse toru kaudu laest alla ja otse õige apteekri selja taha seina sisse. Ja seda kõike saab jälgida laes olevast televiisorist. Seisin seal nagu väike laps kommipoes ja vaatasin suurte silmadega, et mis see siis nüüd on.
Kätte jõudis minu kord, rääkisin oma jutu ära, apteeker kutsus mind taha ruumi, vaatas asja üles ja ütles, et pean kiiresti arsti poole pöörduma. Seletasin talle siis, et mul pole veel kollast kaarti, seega mul pole veel oma arsti. Ta kirjutas mulle arsti aadressi üles ja soovis kõike head. Arst asus üle tee, kuid seal polnud aegu, anti uus aadress , mis asus kaks maja eemal.
Laua taga istus naine, kes mu väga rõõmsa näoga vastu võttis ja andmed kirja pani. Rääkisime veitsa juttu ja ka tema tõdes, et no tore küll nädal aega Taanis ja juba mingi jama. Jõudsin istuda u 5min kui mind juba üks vanem meesterahvas enda kabinetti kutsus. Näitasin käe ette, rääkisin jutu ära ja sain arsti näost aru, et ega siin nalja pole. Nimelt võttis ta mult proovid(kõik nägi välja nagu CSI-s:D), ütles et saadab need laborisse ja kirjutas välja antibiootikumid. Käsi on täiesti põletikus ja kui max 10 päevaga ära ei kao siis saadetakse lõikusele. No loodame, et seda ei juhtu. Mis mind vägagi üllatas, et arstiabi on tasuta ja rohud 3x odavamad kui Eestis.
Rohud käes , istusin jälle bussi peale ja loksusin vaikselt koju. Kui enne surin igavusse, siis nüüd ei tahagi suurt midagi teha, sest kõik on valus.
Täna sain aru, et Taanis ei ole ma mitte mingi tavaline ingrid roose vaid siin sai minust üks väga ilus lill. Sest igal pool kus ID-kaardi andsin, öeldi mu nimeks ingrid rose :)
Et oma tuju pisut parandada ja siiski aega veeta, kokkasin valmis ühe mõnusa vaarika-šokolaadi koogi. Kõrvale väike tee ja mõnus film ja juba tundubki kõik palju parem!
















Aga teie mu äralennanud linnud igalpool erinevates linnades olge ikka sama tublid:)

Teie ingobert